Kirde-Tartumaal paiknev Torma Kihelkond on rikka vaimse ja kultuurilise pärandiga asustusala. Vene kroonikad nimetavad Tormat juba 1212.aastal. Arvukad arheoloogiamälestised (mitu linnamäge, asulakohad, kivikalmed, ohvri- ja kultusekivid) tõendavad küllalt varajast tihedat asustust. Keskajal nimetati Tormat Capescever (ka Kapstever, Capescever, Kapstfer). Seda nime mainitakse esmakordselt 1319.aastal. Tormaks nimetati üht küla, mis kuulus Padefesti ehk Pattoves mõisale. Kui endisest Pattovesi mõisast natuke eemale rajati uus mõis, nimetati endine Alt-Padefestiks ning uus Neu-Padefestiks. Rahvas nimetas enne Padefesti mäemõisaks, kui aga ehitati Neu-Padefest, siis hakati endist mõisa nimetama Vanamõisaks (ka praegu Vanamõisa küla). 17.sajandi hakati kogu kihelkonda nimetama Torma kihelkonnaks. Sel ajal oli Tartumaa Liivimaa arenenum osa nii hariduse kui kultuuri suhtes. Torma kihelkonna arengule avaldas positiivset mõju teda läbiv Riia-Peterburi postimaantee. See võimaldas siinsel rahval “palju tähtsaid isandaid näha” ning elust mujal maailmas rohkem teada saada. Peatee Lääne- Euroopast Peterburgi kulges enam kui 100 aasta jooksul läbi Torma. Tormast on läbi sõitnud sellised maailmakuulsused nagu: Paul I, Katariina II, Aleksander I, Nikolai I jpt. Tavaliselt peatusid külalised kas mõisas või kiriklas, lihtsama rahva jaoks oli Torma postijaam.Torma 1767.a. valminud kirik on 1860 aastail põhjalikult ümber ehitatud. Kirikut ja endist pastoraadihoonet ümbritseb tiigiga park. Ümbruskond on rikas rahvapärimuste poolest: Reastveres asub Kalevipoja säng ja Tuimõisas Kalevipoja kaotatud luisk ning Luusiku soos on tema heinakaared jpt. Sadalat ja Leedi küla läbis Põhjasõja aegne sõjatee, millest annab veel praegugi tunnistust tee ehitamiseks kasutatud tammepalgid

Kuulsaid isikuid Torma kirikuõpetajana töötas ja elas 1745-1775.a. Johann Georg Eisen, kes oli tuntud kui valgustusajaharitlane. Torma köstrimajas elas ja tegutses kihelkonna koolmeistrina alates 1846.a. kuni surmani 1857.a. haridustegelane Adam Jakobson, kes asutas Tormas 1848 aastal ühe esimestest pasunakooridest Eestis. Köstrimajas sündis 1847.a. Eduard Magnus Jakobson eelmise pojana. Ta oli esimesi eestlasest graafikuid. Siinsamas köstrimajas veetis lapsepõlve ning hiljem töötas isa asemel koolmeistrina Carl Robert Jakobson aastatel 1855-1857.a. Lahvarti talus sündis 1843.aastal kirjanik Jakob Pärn. Friendentalis (praeguses Rahuoru pargis) viibis lapsepõlves baltisaksa literaat, folklorist ja estofiil Georg Julius Schulz (kirjanikunimega Bertram), kes uuris Kalevipoja muistendeid, töötas arstina ja rajas silmahaigla. Tema tütar, Elisabeth Schulz (kunstnikunimega Ella Adaiewsky) oli rahvusvaheliselt tunnustatud klaverikunstnik. Reastvere mõisas sündis 1829.a. Aleksander Friedrich von Bock, skulptor, akadeemik, kes oli Peterburis Eesti kunstnike J.Köhleri ja A.Adamsoni õpetajaks. Võtikveres töötas 1911.a. kooliõpetajana mulgi murdelise luuletajana tuntud Hendrik Adamson. Rääbise sepa peres sündis 1905.a. Paul Ariste (Berg), akadeemik, keeleteadlane ja folklorist